Kahekümne teine on lihtsuse võludele ja keerulisuse poeesiale.

 Õnn – Elu raskeim ülesanne. Raske saavutada, keeruline hoida. Hetkes on kõik hästi ja see on peamine.

Kui lihtne see mu peas tundub, olla õnnelik. Mis seal keerulist saab olla? Aga tegelikkuses on õnnel teine tähendus, mida ma veel ei tea.
Vahel tuleb jätta maha muretsemine ja olla isekas, kuna ainult tehes seda mida ise soovid suudad olla õnnelik. Kindlasti teid huvitab mida mina teha tahan? Mina tahan teha palju ja suuri asju, kuid kas tagab mulle õnne ei tea ma veel isegi. Praegusel aja hetkel tahaks ma raamatu läbi lugeda.

Miks oli kõik väiksena lihtsam? Sest me olime väiksed ja lollid ning ei teadnud maailmast midagi. Vaatasin rannas oma 2 aastat õde, kes mängis käsi-käes väikese vene poisiga. See et nad rääkisid erinevaid keeli ei omanud mingit tähtsust. Polnud mingit viha, vaid ainult rõõm. Õde, keda, kutsume Etsiks, naerab iga päev 100 korda rohkem kui mina. Ta leiab rõõmu pea igas pisikeses asjas ja ma kadestan teda selle pärast, sest mina ei oska seda teha.

Ma tunnen end palju mugavamalt, kui olen väikeste laste seltskonnas või mõni neist on minuga kui lähedal on palju täiskasvanuid. Kuna mul on tunne et, mida vanemaks inimesed muutuvad seda rohkem nad sind hindama ja arvustama hakkavad. Ma olen juba piisavalt vana et olla ka juba üks neist nii öelda suurtest inimestest, kuid ma ei tunne et kuuluksin sinna kategooriasse. Ma mäletan, kui olin ise veel paras präänik ning vaatasin et küll need 9-tikud on alles suured/vanad aga kui ma ise nii vanaks sai ei tundud ma end küll nii vanana. Imelik on lausa mõelda et varsti lähen Tallinnasse gümnaasiumisse ja vanem vend kolib ühikasse mis asub kuskil Tartus. Kõik muutub, loodan et paremuse poole.

Keerukaid ülesandeid, lihtsaid vastuseid ning palju tahtmist lahenduse otsimiseks.
Teie Maris.

Kuulan : Missy Higgins - Where I Stood , Vana aga hea.
Loen : Chris Kala “Ebaõnnestunud!” – loeks vahest just kui oma mõtteid, ainult 1000 korda paremini sõnastatult. Ta paneb mind uskuma et …..

Kahekümne esimene on asjadele, mida me teame, et me ei saa kunagi aga tahame ikkagi. Lootus on lollide lohutus.

Ma vihkan sind sest ma vihkan ennast, ma vihkan ennast sest ma vihkan sind. Nii läheb see lõputu ring.

Peaks teile teada andma et mu arvuti mis pärines 2000-st aastast andis otsad. Emaplaat on katki. Ja täna hommikul enne selle uudise teada saamist käisime ja ostsime mulle mu sünnipäeva ja lõpukingiks Hewlett-Packardi rüperaali. Mind ajab ainult närvi see et mul pole siin üldse oma muusikat ja pilte, kõik mu asjad on teises arvutis.

Ammu kokku kirjutatud :
Mul on vaja midagi endast välja kirjutada aga ma täpselt ei tea mis see on. Midagi lihtsalt kripeldab sees ja see ei ole hea tunne. Võib olla, et ma jätsin midagi tegemata, mida oleks pidanud tegema - jah see oleks vist kõige loogilisem seletus, sellele tundele mis valitseb minu sees. Aga mida, millal ja kus oleks ma pidanud teisiti tegema, pole mul aimugi. Arvatavasti on meil kõigil oma kahetsused, kas siis suuremad või väiksemad. Minugi hingel , kui nii võib öelda, on midagi kripeldamas.

Jah nüüd võib öelda et suvi on alanud. Kooli pole ja ei tule nii pea, mis sest et Triin vahet pidamata hädaldab et pool suve on läbi jne. , ilm on ilus ja lõpuks sain ka hea raamatu oma käte vahele. Aga unega on mul probleeme, Ma ei suuda magama jääda, mõtted aina tiirlevad peas ja kui silmad kinni panen siis kordan mõttes neid viimaseid päevi koolis ja loomulikult aktust, võibolla ma kardan unustada neid hetki nagu olen unustanud paljud teised. Mul ei ole nii hea pikka ajaline mälu nagu mu emal, kes mäletab mis mu isal seljas oli kui nad üle 20 aasta tagasi kohtusid. Tuleks jälle mu uneprobleemi juurde,ning kui ma lõpuks suudan uinuda, siis näen peaaegu iga päev õudukaid. Mitte selliseid et keegi tapab kedagi jne. vaid sellised mis on arvatavasti minu jaoks ainult õudsed nt mul on väga vaja kuhugi jõuda aga siis tuleb 100 asja ette ja ma ei jõua õigeks ajaks kohale. Tegelikult ei põe ma päriselt nende asjade pärast aga unes on kuidagi väga jube ja see ajabki mind närvi.

Head rannailma ja palju punasid maasikaid, tegelikult tahaks juba värskeid porgandeid ja herneid.
Teie Maris.

Kuulan : OneRepublic - Secrets
Loen Kristel Kriisa Neetud, just täpselt see mis ma vajan natukene enesepetmist ja lootust.