Ma Vajan RAHU!!!
Ma Parem ei võta osa teie sõjast, nii on üks laip vähem.
Olen olnud see kuu väga laisk blogija, üldse olen viimasel ajal olnud kuidagi uimane. Kevad ei midagi muud. Pole olnud mingit tugevat emotsiooni mille najal kirjutada. Mitu kord olen tahtnud midagi kirjutada aga pole nagu midagi tähtsat rääkida teile. Nagu ma juba ütlesin ei ole mul mingit tugevat tunnet olnud.
Ma ei saa aru, miks on teil vaja nii palju draamat ? Kogu aeg on teil miskit viga, küll on üks pugeja siis teine mõnitaja ja kolmas lihtsalt loll. Mind ei huvita eriti, mina tean kes minu vastu kästi käitub ja kui tahab siis rääkigu must taga mind nagu eriti ei huvita sees mis mu selja taga toimub. Ega ju mina see sitt inimene ei ole kes seda teeb. Ma tean et olen nüüd vana silmakirjatseja, sest ma ise räägin ka vahete-vahel teisi taga, aga see on ju tänapäevamaailmas normaalne. Tahaks ära teie Draama juurest, lihtasalt ära. Tahaks et kõik oleks nii lihtne, kui kas või paari aasta eest.
Sain kätte pere reliikvia Veneaegse Peegelkaamera Zenit TTL-i ning sellega seoses tuli mul just mõtte, et - Elu on just kui filmiga kaamera, seda sätitakse palju ennem pidi tegemist aga kui pilt on tehtud ei saa seda enam tagasi võtta. Nii nagu piltide ilmutamiseks pead terve filmi täis tegema, nii pead ka tegude tagajärje nägemiseks ootama ja ootamise ajal uusi ettevõtmisi korda saatma.
Vihkamine on kõige lihtsa emotsioon, muidugi peale ükskõiksuse. Kedagi vihata on palju lihtsam kui armastada, sest kui sa armastad kedagi siis paned sa kogu oma usu temasse. Et kedagi vihata ei pea sa teda teadma, sa ei pea süvenema tema tegude motiividesse, sa ei pea aru saama miks ta nii või naa moodi on. Sa pead lihtsalt olema ta vastu kuri, karm ja teda eemale tõukama kõigest, mis sa teed.
Rahu {Peace},
Tulevane LilleLaps Maris.
Kuulan : Hipi muusikat ma ei suudaks kunagi kuulata, nii et kuulan parem The Pretty Reckless - He loves You .
No comments:
Post a Comment